Vajad abi ?

Ener­giasääst kor­te­r­ela­mus on meie endi teha

Ener­giasääst kor­te­r­ela­mus on meie endi teha

energiasääst

Suu­rem osa Ees­ti ela­nik­kon­nast elab kor­te­r­ela­mu­tes. Val­dav osa kor­te­r­ela­mu­test on ehi­ta­tud aas­ta­tel 1950–1990, kui ehi­tus­stan­dard ei sead­nud suu­ri nõud­mi­si mater­ja­li­de­le ning ehi­tus­töö kva­li­tee­dist olu­li­se­maks pee­ti kvan­ti­teeti. Sel­le perioo­di taga­jär­gi tun­ne­vad valu­salt prae­gu­sed kor­te­ri­oma­ni­kud, kes sei­sa­vad sil­mit­si lagu­ne­va­te maja­de ja suur­te küt­te­ar­ve­te­ga seda eri­ti vii­mas­tel aas­ta­tel, kui küt­te hind on kahe­kor­dis­tu­nud.

Kui soo­juse hin­na­tõu­su ära­hoid­miseks on kor­te­ri­oma­ni­kud jõue­tud, siis oma maja kor­ras­ta­mi­ne ning see­lä­bi suu­re­ma ener­giasääs­tu saa­vu­ta­mi­ne on küll iga kor­te­r­ela­mu ela­ni­ku enda või­mu­ses.

Prak­ti­ka kor­ter­ma­ja­de kor­da tege­misel on näi­da­nud, et kõi­ge ots­tar­be­kam on rekonst­ruee­ri­da ter­ve ela­mu kor­ra­ga. Hoo­ne­te soo­ja­pi­da­vus­se ja küt­te­süs­tee­mi kaa­sa­jas­ta­mis­se inves­tee­ri­des võib vähen­da­da hoo­ne­te ener­gia­tar­bi­mist kuni 30–40% võr­ra, ise­gi kuni 45–50% ener­giasääst on saa­vu­ta­tav. Näi­teid sel­li­se ener­giasääs­tu või­ma­lik­ku­se koh­ta on Ees­tis mit­meid.

Tal­lin­nas Õis­mäel asu­vas tüüp­ses paneel­ela­mus vii­di läbi komp­leks­ne rekonst­ruee­ri­mi­ne 2007. aas­tal. Esi­m­ese küt­te­pe­rioo­di järel võib väi­ta, et 45% ener­giasääst on saa­vu­ta­tav kuid sel­leks, et seda saa­vu­ta­da ei pii­sa ainult ela­mu täie­li­kust rekonst­ruee­ri­mi­sest lisaks on vaja ela­nik­ke teavitada/motiveerida kui­das ja miks ener­giat sääs­ta.

Tar­bi­mise mõõt­mi­ne

Indi­vi­duaal­se kuluar­ves­ta­mise posi­tiiv­set mõju ei pea kau­gelt otsi­ma: kor­te­ri vee­ar­ves­ti­te pai­gal­da­mi­sest on tar­bi­mi­ne vähe­ne­nud üle kahe kor­ra. Vee, gaasi ja elekt­ri­ener­gia mõõt­mi­ne on teh­ni­li­selt suh­te­li­selt liht­ne ja ena­mus tar­bi­ja­id seda ka tee­vad. Kee­ru­li­sem on olu­kord soo­jus­ener­gia mõõt­mi­s­e­ga kor­te­ri­tes. Paraku on ena­mus kor­te­r­ela­muid pro­jek­tee­ri­tud ja ehi­ta­tud nii, et läbi ühe kor­te­ri kul­geb mitu küt­te­püs­ti­kut. Nii teh­ni­lis­tel kui ka majan­dus­li­kel põh­jus­tel ei ole neis kor­te­ri­tes või­ma­lik ega ots­tar­be­kas küt­te­ku­lu tava­li­se soo­jusar­ves­ti­ga mõõta. Sel­lest tule­ne­valt jao­ta­tak­se ena­mi­kes kor­te­r­ela­mu­test (ka uue­ma­tes) küt­te­ku­lu pro­port­sio­naal­selt ela­mis­pin­na suu­ru­se­ga, arves­ta­ma­ta ela­ni­ke tege­lik­ku tar­bi­mist. Sel­li­ne lähe­ne­mi­ne ei moti­vee­ri ini­me­si kasu­ta­ma soo­jus­ener­giat rat­sio­naal­selt, sest üksi­ku­te tead­li­ke ini­mes­te püüd­lu­sed ener­giat kok­ku hoi­da, ei mõju­ta olu­li­selt nen­de küt­te­ar­veid. Ela­ni­kul peab ole­ma või­ma­lik saa­da nii pal­ju soo­jus­ener­giat, kui ta soo­vib ja vaja­du­sel ka tar­bi­mist pii­ra­ta ning vas­ta­valt tar­bi­tu­le ka soo­juse eest maks­ta.

Uute kor­te­r­ela­mu­te pro­jek­tee­ri­misel on indi­vi­duaal­se küt­te­ku­lu mõõt­mi­s­e­ga või­ma­lik arves­ta­da aga mida teha ole­mas­ole­va­te­ga. Üheks või­ma­lu­seks on pai­gal­da­da nn. küt­te­ku­lu indi­vi­duaal­ne arves­tus­süs­teem – mõõ­te­sead­med (küt­te­ku­lu­jao­tu­rid) pai­gal­da­tak­se kõi­ki­de­le radiaa­to­ri­te­le, mil­le kau­du fik­see­ri­tak­se iga radiaa­to­ri tar­bi­mis­väär­tus, mis on ka alu­seks küt­te­ku­lu­de jaga­misel. Süs­teem on laial­da­selt kasu­tusel Sak­sa­maal, kus tar­bi­mi­sest sõl­tuv kom­mu­naal­ku­lu­de (sh. küt­te­ku­lu) arves­tus sea­du­se­ga regu­lee­ri­tud ja kõi­gi­le kor­te­r­ela­mu­te­le kohus­tus­lik.

See­ga tuleks kor­te­r­ela­mu­te ela­ni­kel krii­ti­li­selt hin­na­ta üle oma küt­te­ku­lud ja mida­gi ette võt­ta ener­gia sääst­miseks. Üha kal­li­nev küt­te­hind peaks ole­ma sel­leks pii­sav argu­ment.

Alli­kas: Ener­giasääs­tu­por­taalKre­dex