Vajad abi ?

Mil­lal on aeg mõel­da kor­ter­ma­ja katu­se reno­vee­ri­mise­le ja kui­das seda õiges­ti teha?

Mil­lal on aeg mõel­da kor­ter­ma­ja katu­se reno­vee­ri­mise­le ja kui­das seda õiges­ti teha?

katuse

Igal katu­sel on oma elu­iga, mis jääb sõl­tu­valt mater­ja­list, pai­gal­du­sest, asu­ko­hast ja hool­du­sest 10–40 aas­ta vahe­le. See­jä­rel on käes aeg katu­se vahe­ta­miseks või reno­vee­ri­miseks, kus­juu­res katu­sed võivad vana­ne­da nii füü­si­li­selt kui moraal­selt. Mil­lal on õige aeg mõel­da katu­se uuen­da­mise­le ja kui­das ehi­ta­da tões­ti pika­aja­list katust?

Füü­si­li­selt vana­ne­des ei täi­da katu­sed enam katu­se­le pan­dud ees­mär­ke ehk ena­mas­ti ei pea katu­sed vett, ehi­tus­konst­rukt­sioo­nid mär­gu­vad, paran­da­mi­ne on kulu­kas, paran­da­mi­se­ga saa­dud posi­tiiv­ne tule­mus on lühi­aja­li­ne. Moraal­se vana­ne­mise kor­ral aga ei rahul­da ole­mas­ole­va katu­se lahen­dus katu­se oma­nik­ku. Näi­teks on turu­le tul­nud uued ja pare­mad mater­ja­lid, katu­se soo­jus­tus ei ole pii­sa­valt hea, katu­se väl­ja­nä­ge­mi­ne ei vas­ta soo­vi­de­le või on vaja muu­ta katu­se asu­koh­ta, konst­rukt­sioo­ni või kuju.

Katu­se reno­vee­ri­mise­le või vahe­ta­mise­le peab aga kind­las­ti hak­ka­ma mõt­le­ma siis, kui sel­le paran­dus­töö­de sage­dus hak­kab tihe­ne­ma, remon­diks kulu­vad sum­mad jär­jest suu­re­ne­vad või visuaal­sel vaat­le­misel on näha tun­ta­vaid katu­se­ma­ter­ja­li­de vana­ne­mise tun­nu­seid. Täna­päe­val lei­dub hul­ga­nis­ti katu­seid, mil­le koh­ta võib öel­da, et need on enne­aeg­selt vana­ne­nud. Seda võivad põh­jus­ta­da ehi­ta­mise ajal teh­tud vead, eba­kva­li­teet­se­te mater­ja­li­de kasu­ta­mi­ne, samu­ti mit­te­nõue­te­ko­ha­ne eksp­lua­tat­sioon ja eba­pii­sav hool­dus.

Kind­las­ti ei tohi katust kasu­ta­da sel­leks mit­te ette näh­tud tege­vus­teks. On luba­ma­tu vigas­ta­da katu­se­ka­tet mis­ta­hes tege­vu­se­ga: anten­ni­de, kaab­li­te, sead­me­te pai­gal­da­miseks tuleb kasu­ta­da sel­leks ots­tar­beks val­mis­ta­tud vahen­deid, katust ei tohi kasu­ta­da prü­gi­la­na ning mit­te­va­ja­li­kud asjad tuleb katu­selt eemal­da­da. Samu­ti peab katust regu­laar­selt hool­da­ma: keva­del pärast lume sula­mist, sügi­sel enne kül­ma­de tule­kut, pärast ekst­reem­seid loo­dus­näh­tusi ning pärast eri­ne­vaid töid nagu anten­ni pai­gal­dus või korst­na remont.

Mis on olu­li­ne katu­se­töö­de­ga alus­ta­misel?

Kõi­ge­pealt on vaja kind­laks teha vaja­mi­ne­va­te töö­de ula­tus: mida täp­se­malt seda teha, seda vähem on hil­jem ülla­tusi. Kõi­ge kind­lam on tel­li­da tege­mist vaja­va­te­le töö­de­le pro­jekt. Töö­de tege­miseks peaks ole­ma põhi­pro­jekt, kee­ru­ka­ma­te katus­te puhul ka töö­pro­jekt. Pro­jek­ti tel­lib üld­ju­hul tel­li­ja ning suu­re­ma­hu­lis­te töö­de kor­ral peab pro­jek­ti kin­ni­ta­ma koha­li­kus oma­va­lit­suses. Pro­jek­ti ole­masolul on tel­li­jal hea kor­ral­da­da ehi­tus­han­get ja ära jää­vad töö­de käi­gus tek­ki­da võivad vaid­lused. Ala­ti on sood­sam teha töid üks kord ja kor­ra­li­kult, kui mitu kor­da ja ikka uues­ti ja uues­ti!

Väga olu­li­ne osa on katu­se ehi­ta­misel pro­fes­sio­naal­se ehi­ta­ja leid­mi­ne, sest ehi­tus­vead tekivad tava­li­selt ikka eba­pii­sa­va kva­li­fi­kat­sioo­ni­ga, juhus­lik­ku ja vähe­tun­tud töö­jõu­du kasu­ta­des. Soo­vi­ta­tav on kasu­ta­da tun­tud ja turul pike­mat aega olnud fir­ma­de tee­nu­seid, kuid ikka­gi tasub fir­ma vali­kul uuri­da nen­de taus­ta kõik­või­ma­li­kest alli­ka­test, hin­na­ta fir­ma usal­dus­väär­sust, vaa­da­ta kodu­lehe ole­mas­olu ja tõsi­selt­võe­ta­vust ning refe­rent­se ja arvus­tusi.

Katuse­re­mon­di kor­ral peab arves­ta­ma mõnin­gas­te eba­mu­ga­vus­te­ga

Esi­me­ne eba­mu­ga­vus on seo­tud mater­ja­li­de objek­ti­le too­mi­se­ga. Maja ümber peab ole­ma pii­sa­valt ruu­mi, et suu­red autod ja kraa­nad mahuk­sid lii­ku­ma, mis tähendab, et sel­leks ajaks tuleb ümber kor­ral­da­da auto­de par­ki­mi­ne maja ümber. Tei­seks lii­gu­vad ehi­ta­mise ajal majas ehi­tus­me­hed ning iga lii­ku­mi­ne toob enda­ga kaa­sa mõnin­gal mää­ral prah­ti ja tol­mu. Kol­man­daks on tea­da­gi müra, mis ehi­tu­se­ga kaas­neb – puu­ri­mi­ne, saa­gi­mi­ne, tok­si­mi­ne. Ja nel­jan­daks tuleb katu­selt eemal­da­da kõik aas­ta­te­ga kogu­ne­nud mit­te­va­ja­lik juht­mes­tik, amor­ti­see­ru­nud teh­ni­ka ja muud ese­med.

Parim valik kor­ter­ma­ja­de­le on lame­ka­tus

Ena­mik kor­ter­ma­ja­sid Ees­tis on ehi­ta­tud lame­ka­tu­se­ga, mis on teis­test katu­se­lii­ki­dest sood­saim ja pal­ju­del juh­tu­del ka ainu­la­hen­duseks. Kuna ener­giahind jär­je­pi­de­valt tõu­seb, on enne katus­te reno­vee­ri­mist vaja­lik üle vaa­da­ta hoo­ne pii­re­te, seal­hul­gas ka katus­te soo­jus­tuse vas­ta­vus täna­päe­va nõue­te­le. Ena­mi­kul juh­tu­del on vaja­lik pai­gal­da­da katus­te­le lisa­soo­jus­tus – sel­leks kasu­ta­tak­se nii plaat­vaht­soo­jus­tusi kui ka kõva­sid katu­se­vil­la­sid. Kasu­ta­ta­va­te soo­jus­tus­ma­ter­ja­li­de sur­ve­tu­ge­vus sõl­tub katu­se kasu­tusest ja peab vas­ta­ma katus­e­ehi­tus normi­de­le. Kor­ter­ma­ja­de reno­vee­ri­misel ole­mas­ole­vat vana katust tava­li­selt alt ära ei võe­ta. Lisa­soo­jus­tuse pak­sus sel­gub pro­jek­tee­ri­mise käi­gus ja sõl­tub pal­jus­ki ole­mas­ole­vast katu­sest.

Hüd­ro­iso­lat­sioon ehk katu­se­ka­te ehi­ta­tak­se ena­mas­ti kahe­kord­sest SBS-bituu­men­rull­ma­ter­ja­list, mil­le ruut­meet­ri kaalud on nor­mee­ri­tud. Alus­kiht peab ole­ma vähe­malt 4 kilo­gram­mi ja pea­lis­kiht vähe­malt 5 kilo­gram­mi ruut­mee­ter. Mater­ja­li vali­kul tuleb arves­ta­da ka bituu­me­ni koos­tist ja mater­ja­li­de­le tuge­vust and­va tugi­kan­ga mater­ja­li ning kaa­lu. Soo­vi­ta­tav on kasu­ta­da polües­ter­tu­gi­kan­ga­ga rull­ma­ter­ja­le, mil­le­de tugi­kan­gas­te kaal on vähe­malt 160 g/m2.

Rull­ma­ter­ja­le too­de­tak­se väga eri­ne­va­tes tehas­tes ja väga eri­ne­va kva­li­tee­di­ga. Kui­gi visuaal­selt vaa­da­tes ei ole mater­ja­li kva­li­teet sil­ma­ga näha, tuleb hoo­le­ga kaalu­da mater­ja­li hin­na ja kva­li­tee­di suhet. Igal mater­ja­lil on kaa­sas too­te­leht koos mater­ja­li ise­loo­mus­ta­va­te näi­ta­ja­te­ga. Eri­ne­va­test näi­ta­ja­test aru­saa­miseks on soo­vi­ta­tav kasu­ta­da asja­tund­ja­te abi, sest nagu öel­dud – keh­va­de mater­ja­li­de kasu­ta­misel jääb katu­se elu­iga ooda­tust tun­du­valt lühe­maks.

Suu­ri­mad vead, mida katu­se remon­di või sel­le pla­nee­ri­mise juu­res tehak­se:

1. Remon­di pla­nee­ri­mi­se­ga alus­ta­tak­se lii­ga hil­ja, alles siis, kui prob­leem on suur, mis oma­kor­da jätab pla­nee­ri­mise­le vähe aega ja teki­tab pin­geid.
2. Vaja­mi­ne­va­te töö­de kind­laks­te­ge­mise­le ei kaa­sa­ta oma ala asja­tund­ja­id ja jäe­tak­se tege­li­kud prob­lee­mid tähe­le­pa­nu­ta.
3. Töö­de tege­misel kasu­ta­tak­se sääs­tu­la­hen­dusi ja oda­vaid mater­ja­le, mil­le tule­mu­sel jääb reno­vee­ri­ta­va katu­se elu­iga ooda­tust tun­du­valt lühe­maks.
4. Töö­de tege­miseks kasu­ta­tak­se juhus­lik­ke ini­me­si või vähe­tun­tud fir­ma­sid, kel­le oskus­tea­ve katus­te ehi­ta­miseks ei pruu­gi olla pii­sav. Nii saa­dak­se pare­mal juhul ehk katus sood­sa­malt val­mis ja juhul kui saa­dak­se, aga pole sugu­gi har­vad juh­tu­mid, kus pea­le mõn­da tal­ve peab katu­se uues­ti ehi­ta­ma.

Alli­kas: Mood­ne­Ko­du