Vajad abi ?

Kor­te­ri­ühis­tud saa­vad 100 mil­jo­nit lisa­toe­tust

Kor­te­ri­ühis­tud saa­vad 100 mil­jo­nit lisa­toe­tust

Rii­gi­eel­ar­vestra­tee­gia läbi­rää­ki­mis­te käi­gus otsus­tas valit­sus eral­da­da nel­jal järg­misel aas­tal kor­te­r­ela­mu­te rekonst­ruee­ri­miseks 100 mil­jo­nit eurot, päi­ke­se­pa­neeli­de soe­ta­miseks lisan­dub mil­jon eurot.

Ette­võt­lus- ja info­teh­no­loo­gia­mi­nis­ter Urve Palo ütles, et ela­mu­ma­jan­dus­se inves­tee­ri­mi­ne on olu­li­se täht­su­se­ga, sest ole­mas­olev ela­mu­fond ei uue­ne jät­ku­suut­li­kult, on hal­vas sei­su­kor­ras ja tar­bib pal­ju ener­giat.

«Rekonst­ruee­ri­mis­toe­tu­se­ga on kor­da teh­tud 160 maja ning tege­misel ehk taot­lus rahul­da­tud veel 240-l, kuid Ees­tis vajab rekonst­ruee­ri­mist ca 13 000 enne 1993. aas­tat ehi­ta­tud kor­te­r­ela­mut,» ütles Palo, lisa­des, et ilma rii­gi toe­ta ei suu­da era­oma­ni­kud kor­te­r­ela­muid vaja­li­kus mahus rekonst­ruee­ri­da ning ela­mu­fon­di olu­kord hal­ve­neb.

Kuna Euroo­pa Liidu struk­tuur­fon­di­de kau­du eral­da­tud 102 mil­jo­nit kor­te­r­ela­mu­te rekonst­ruee­ri­miseks said taot­lus­te­ga kae­tud juba möö­du­nud sügi­sel, kuid vaja­dus reno­vee­ri­miseks on endi­selt kõr­ge ning kor­te­rühis­tu­te val­mis­olek suur, siis otsus­tas valit­sus toe­tu­seks eral­da­da lisa­ra­ha.

Lisa­ra­ha­ga oleks või­ma­lik toe­ta­da ligi­kau­du 100 kor­te­r­ela­mu rekonst­ruee­ri­mist aas­tas. Tule­mu­seks on ligi 50 prot­sen­ti küt­te­ener­giasääs­tu ja see­lä­bi CO2 emis­sioo­ni­de vähe­ne­mi­ne ning parem ja ter­vis­li­kum elu­kesk­kond.

Taas­tu­v­ener­gia kasu­tuse­le­võ­tuks eral­da­tak­se rii­gi­eel­ar­vest järg­misel aas­tal mil­jon eurot lisaks ka päi­ke­se­pa­neeli­de toe­tus­meet­me­le. See tähendab, et päi­ke­se­pa­neele saab pai­gal­da­da täna­vu 1,4 mil­jo­ni euro eest ning järg­misel aas­tal veel 1 mil­jo­ni eest.

Kor­te­r­ela­mu­te rekonst­ruee­ri­mise toe­tus on mõel­dud enne 1993. aas­tat ehi­ta­tud kor­te­r­ela­mu­te­le, mil­les on moo­dus­ta­tud kor­te­ri­ühis­tu.

Päi­ke­se­pa­neeli­de toe­tus on suu­na­tud põhi­osas väl­ja­poo­le Tal­lin­na lin­na ja taot­le­ja­teks võivad olla rii­gi- või koha­li­ku oma­va­lit­su­se asu­tused, mit­te­tu­lun­dus­ühin­gud, äri­ühin­gud, sihtasu­tused, selt­sin­gud või kor­te­ri­ühis­tud. Mõle­mat toe­tust annab väl­ja Kre­dEx.

Täna­vust rii­gi eel­ar­vestra­tee­giat tehes läh­tu­tak­se valit­su­se suur­test ees­mär­ki­dest: eden­da­da jät­ku­suut­lik­ku majan­dus­kas­vu, suu­ren­da­da rah­va­ar­vu, tugev­da­da jul­ge­ole­kut ning suu­ren­da­da ühis­kon­na hea­olu ja sidusust. Eel­ar­vestra­tee­gia ees­märk on pla­nee­ri­da tege­vu­si ja raha pike­maaja­li­selt, pida­des sil­mas valit­su­se priori­tee­te, tule­vi­ku­prog­noo­se ja üle­ilm­seid tren­de. Eel­ar­vestra­tee­gia seob kok­ku valit­su­se suu­re­mad ees­mär­gid, minis­tee­riumi­de plaa­nid ja tege­vu­sed ning nen­de rahas­ta­mise järg­miseks nel­jaks aas­ta­ks. Eel­ar­vestra­tee­gia koos­ta­tak­se igal keva­del. Valit­sus kin­ni­tab sel­le hil­je­malt april­li lõpul ning rii­gi­ko­gu kor­ralis­te vali­mis­te aas­tal ehk ka 2019. aas­tal hil­je­malt mai lõpul. Sügi­sel menet­le­vad valit­sus ja Rii­gi­ko­gu järg­mise aas­ta rii­gi­eel­ar­vet, siis sel­gu­vad järg­mise aas­ta konk­reet­sed kulud ja tulud, seal­hul­gas näi­teks eri vald­kon­da­de lõp­lik pal­ga­fond.

Alli­kas: Majan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­rium