Vajad abi ?

Tee­kond mada­la süsiniku­sisaldusega maa­il­ma poo­le

Tee­kond mada­la süsiniku­sisaldusega maa­il­ma poo­le

kasvuhoonegaaside

Suund: väh­ese süsiniku­sisaldusega ühis­kond

Inim­kond võib pea­gi sat­tu­da sil­mit­si klii­ma­muu­tus­test põh­jus­ta­tud krii­siga. Jät­ka­tes vana­vii­si võib jär­jest muu­tuv ilmas­tik põh­jus­ta­da prob­lee­me suu­re­le hul­ga­le inim­kon­nast ning hävi­ta­da öko­süs­tee­mi. Prog­noosi koha­selt suu­re­neb klii­ma­muu­tus­te taga­jär­jel ekst­reem­se­te ilmas­ti­ku­näh­tus­te hulk. Sage­das­teks muu­tu­vad põuad ja üle­uju­tused, mis seavad ohtu pal­ju­de lii­ki­de püsi­ma­jää­mise ning põh­jus­ta­vad hai­gus­te levi­kut. Klii­ma­muu­tus põh­jus­tab ka suu­ri finants­ku­lu­tusi, suu­rendab vae­sust ning süvendab näl­ja­hä­da. Kuid on ka või­ma­lus vali­da tei­ne tee — vähen­da­da jär­sult glo­baal­set kas­vu­hoo­ne­gaasi­de heit­ko­gust, mil­le taga­jär­jel glo­baal­ne soo­je­ne­mi­ne tõu­seks mõõ­du­kas tem­pos. Ini­m­ese nuti­ku­se ning uute teh­no­loo­gia­te abil, kasu­ta­des ava­lik­ku polii­ti­kat ja meet­meid ning kaa­sa­tes koda­nik­ke, on või­ma­lik sil­lu­ta­da tee mada­la süsiniku­sisaldusega ja süsi­ni­ku­va­ba­de ühis­kon­da­de­ni. Kui polii­ti­kat tead­li­kult pla­nee­ri­da on või­ma­lik klii­ma­muu­tus­test põh­jus­ta­tud krii­si ära­hoid­miseks pla­nee­ri­tud kulusid hoi­da mõist­li­kes pii­ri­des. Klii­ma­muu­tus­te kait­se pakub üht­lasi ka uusi suu­ri või­ma­lu­si toot­lik­ku­se­le, teh­no­loo­gia­le ja töö­kohta­de­le. Väh­ese süsiniku­sisaldusega too­ted ja tee­nu­sed võivad saa­da meie majan­duse uueks nur­ga­ki­viks.

Heit­ko­gus­te vähen­da­mi­ne nõuab tuge­vaid ja kii­reid meet­meid kõi­ki­del ühis­kon­na tasan­di­tel ja sek­to­ri­tes. Valit­sus, ette­võt­ted, eri­ne­vad orga­ni­sat­sioo­nid ja koda­ni­kud – kaa­sa­ta tuleb kõik .

 Mida peaks tege­ma, et ära hoi­da klii­ma­muu­tus­test põh­jus­ta­tud krii­si?

Ini­me­ne on muut­nud atmos­fää­ri koos­tist too­tes suu­rel hul­gal kas­vu­hoo­ne gaase. Sel­le taga­jär­jel on maa­il­ma kesk­mi­ne tem­pe­ra­tuur juba ker­ki­nud 1 kraa­di võr­ra.  Pea­mised kas­vu­hoo­ne­gaasi­de teki­ta­jad on põle­vad fos­siil­sed kütu­sed, kivi­sü­si, naf­ta ning lage­raie. Kui kas­vu­hoo­ne­gaasi­de heit­meid ei pii­ra­ta võivad nad järg­mise 30 aas­ta jook­sul kahe­kor­dis­tu­da. Pare­mal juhul tõu­seb maa­il­ma kesk­mi­ne tem­pe­ra­tuur ainult 2 kraa­di võr­rel­des eel-töös­tus­li­ke aega­de­ga, hal­ve­mal juhul võib see tõus­ta ligi 7 kraa­di.

Inten­siiv­ne soo­je­ne­mi­ne võib alga­ta­da pöör­du­ma­tuid ja katast­roo­fili­si muu­da­tusi. Näi­teks, eda­si­ne tem­pe­ra­tuu­ri paa­ri­kraa­di­ne soo­je­ne­mi­ne võib viia Gröö­ni­maa igi­kelt­sa pide­va sula­mise­ni ning ter­ve­te öko­süs­teemi­de kok­ku­va­ri­se­mise­ni nagu näi­teks Ama­zo­na­se vih­ma­met­sad.

Ees­märk on pea­ta­da klii­ma soo­je­ne­mi­ne, et tem­pe­ra­tuur ei tõu­seks roh­kem kui mak­si­maal­selt kahe kraa­di võr­ra. See aga tähendab, et glo­baal­sed heit­med peaksid jär­sult vähe­ne­ma paa­ri aas­ta jook­sul. Sajan­di kesk­pai­gaks peaksid glo­baal­sed heit­med ole­ma vähe­ne­nud juba vähe­malt 50%, võibol­la ise­gi 80%.

Radi­kaal­ne heit­me­te vähen­da­mi­ne oleks teh­ni­li­selt või­ma­lik, ja tas­ku­ko­ha­se fos­siil­se kütu­se ammen­du­mi­ne käsi­käes teh­no­loo­gia aren­gu­ga muu­dab sel­le pin­gu­tuse liht­sa­maks.

Ome­ti on väga vähe aega, et muu­ta prae­gust aren­gu­suun­da ning see­tõt­tu on vaja­lik tar­vi­tu­se­le võt­ta efek­tiiv­sed meet­med. Iga tege­vu­se­tu aas­ta mit­te üksi ei muu­da ras­ke­maks klii­ma soo­je­ne­mise pidur­da­mist 2 kraa­di juu­res, vaid suu­rendab ka kulu­tusi heit­me­te vähen­da­mise­le.

Klii­ma­muu­tuse poolt põh­jus­ta­tud hädaohu tõsi­dus peab kajas­tu­ma ka polii­ti­kas, mis on suu­na­tud sel­le hädaohu ära­hoid­miseks .

Mada­la süsiniku­sisaldusega ühis­kond eel­dab mär­ga­ta­vat para­ne­mist ener­gia ots­tar­be­kas kasu­ta­mises igas elu­vald­kon­nas, eri­ti ehi­tus-, töös­tus- ja trans­por­di­vald­kon­nas. Samu­ti on vaja­lik mada­la süsi­ni­ku­si­sal­duse teh­no­loo­gia areng, pai­gu­tus ja haju­ta­tus.

Hea­olu klii­mat koor­ma­ma­ta

2/3 Ees­ti  kas­vu­hoo­ne­gaasi­de heit­me­test saa­vad algu­se fos­siil­se­te kütus­te põle­mi­sest ja ener­gia toot­mi­sest. Trans­por­di­st tule­neb ainult viien­dik heit­me­test, samas kui töös­tus­prot­ses­sid, põl­lu­ma­jan­dus ja jäät­me­käit­lus hoo­lit­se­vad üle­jää­nu eest. Mahu­kas ja kii­re heit­me­te vähen­da­mi­ne on vaja­lik igas sek­to­ris.

Hoo­li­ma­ta väi­ke­s­test edusam­mu­dest, vajab olu­kord radi­kaal­seid uuen­dusi ja teh­no­loo­gili­si hüp­peid. Ener­giasääst­lik­ku­se ja ener­gia säi­li­ta­mise ala­sed edusam­mud on heit­me­te vähen­da­mise puhul võt­me­täht­su­se­ga. Mär­ki­mis­väär­ne potent­siaal veel­gi efek­tiiv­se­maks ener­giasääst­miseks on ole­mas nii Ees­tis kui kogu maa­il­mas. Ener­giasääst­lik­ku­se tõhus­ta­mi­ne on sage­li oda­vaim viis vähen­da­maks heit­meid.

Klii­ma­kait­se ja argi­elu

Ena­mus ini­me­si on nõus võt­ma mida­gi ette, et vähen­da­da kas­vu­hoo­ne­gaasi­de heit­meid. Ühis­kond peab tege­ma sel­le täi­de­vii­mise ini­mes­te­le või­ma­li­kult liht­saks ning jul­gus­ta­ma ini­me­si võt­ma vas­tu klii­ma­sõb­ra­lik­ke otsu­seid.

Suu­rem osa argi­elu poolt põh­jus­ta­tud koor­mu­sest kesk­kon­na­le päri­neb kol­mest alli­kast: trans­port, maja­pi­da­mi­ne ja toit. Kõi­gis neis sek­to­reis tuleb koda­ni­ke­le anda konk­reet­sed vahen­did, mil­le­ga või­del­da klii­ma­muu­tus­te vas­tu, et iga­üks saaks anda oma panu­se.

Üle­mi­nek mada­la­heit­me­li­se­le trans­por­di­süs­tee­mi­le eel­dab, et auto­de kütu­se­sääst­li­kus para­neks. Fos­siil­sed kütu­sed tuleb asen­da­da elekt­ri­li­selt too­de­tud ja vähes­te heit­me­te­ga ener­giaga ja bio­kü­tus­te­ga. Auto­trans­por­di nõud­lust tuleb vähen­da­da, ja ühis­trans­por­di kasu­ta­mi­ne, jalg­rat­ta­ga sõit­mi­ne ja jalg­si käi­mi­ne pea­vad muu­tu­ma popu­laar­se­maks.

Ela­mud ja tee­nin­dus­hoo­ned too­da­vad ligi 30% kas­vu­hoo­ne­gaasi­dest. Küt­te­ener­gia ja maja­pi­da­miselekt­ri suu­rem efek­tiiv­sus ja heit­me­va­ba ener­gia alli­ka­te kasu­tuse­le­võtt võivad mär­ga­ta­valt vähen­da­da maja­pi­da­mis­te poolt põh­jus­ta­tud koor­must kesk­kon­na­le.

Et toe­ta­da mada­la kas­vu­hoo­ne­gaasi­de heit­me­te­ga elu­vii­si, vaja­vad ini­me­sed kät­te­saa­da­vat ja usu­ta­vat infot argi­elu vali­ku­te mõju koh­ta. Abi­mees tule­vi­kus on klii­ma­mär­gis, mis annab infor­mat­sioo­ni kas­vu­hoo­ne­gaasi­de heit­me­te koh­ta, mis antud objek­ti poolt on teki­ta­tud.

Tõhus polii­ti­ka ja meet­med , töö­ta­vad struk­tuu­rid

Üle­mi­nek mada­la süsiniku­sisaldusega ühis­kon­na­le nõuab ole­mas­ole­va polii­ti­ka ja meet­me­te tugev­da­mist ning samas ka täies­ti uute kohan­da­mist. Pal­ju­del juh­tu­del on just hind tõhus abi­mees ini­mes­te käi­tu­mise suu­na­misel. Emis­soo­ni­de­ga kaup­le­mi­ne seab heit­me­te­le kõr­ge­ma hin­na jul­gus­ta­des see­lä­bi proo­vi­ma mada­la emis­sioo­ni­ga alter­na­tiive. Sek­to­ri­tes, mis jää­vad väl­ja­poo­le heit­me­te­ga kaup­le­mise pii­re, võib mär­ga­ta sar­na­seid tule­mu­si läbi mak­sus­ta­mise.  Lisaks emis­sioo­ni­de­ga kaup­le­mise­le on ole­mas veel paar maa­il­mas laial­da­selt kasu­ta­tud majan­duse juh­ti­vat mõõ­det: taas­tu­va ener­gia tarii­fid ja tee­ka­su­tuse mak­sud. Tarii­fid garan­tee­rivad pare­ma hin­na rohe­li­se­le elekt­ri­le. Sel­le tule­mu­sel on taas­tu­va ener­gia toot­mi­ne pal­ju­des rii­ki­des kii­res­ti kas­va­nud. Tee­ka­su­tuse mak­sud jäl­le­gi on vähen­da­nud heit­meid auto­de arvelt ja jul­gus­ta­nud ini­me­si kasu­ta­ma roh­kem ühis­trans­por­ti ja vali­ma jalg­ra­tast või jalu­ta­mist.
Pea­mi­ne klii­ma­po­lii­ti­ka tugi­neb polii­ti­ka­le, mis võtab arves­se ja toe­tab klii­ma­kait­se sihte kõi­ki­des vald­kon­da­des kõi­gil tase­me­tel. Otsus­ta­jad pea­vad ole­ma tead­li­kud eri­ne­va­te või­ma­lus­te mõju­dest sead­maks sihte ja väl­ti­maks tar­be­tu­te konf­lik­ti­de teket.
Koha­li­kel oma­va­lit­sus­tel ja regioo­ni­del on suur mõju klii­ma­muu­tus­te väl­ti­misel ja sel­le taga­jär­ge­de­ga koha­ne­misel. Otsu­sed, mis seon­du­vad lin­na­pla­nee­ri­mise, jäät­me­käit­luse ja ener­gia­tar­bi­mi­se­ga munit­si­paal­hoo­ne­tes tehak­se koha­li­kes oma­va­lit­sus­tes.
Tule­vi­kus pea­vad kõik koha­li­kud oma­va­lit­su­sed väl­ja töö­ta­ma oma klii­ma­kait­se prog­ram­mid ning nen­des pea­vad sisal­du­ma heit­me­te vähen­da­mise sihid ühes­koos asja­ko­has­te meet­me­te­ga nen­de saa­vu­ta­miseks.

Üle­mi­nek mada­la süsi­nik­si­sal­du­se­ga ühis­kon­na­le saab toi­mu­da vaid vii­sil, mis edendab ühis­kon­na üldist hea­olu.